Nüüdseks on Batsil hambad ka korda tehtud. Praegu laseb valjaid paremini pähe panna. :) Nii hea, et ei pea madistama ja saab probleemivabalt hobusega tegeleda, kartmata, et iga hetk võin talle haiget teha.
Olen saanud tal nüüd 2 korda sadulaga seljas käia - üks kord õnneks ka enda omaga. Nii hea meel on, et sain sadula kätte (kõik tänu Marlenele! ;) ). Kujutasin ette, et hobune on hullem, sest et ta oli ikka pikalt sõitmata, aga ausalt öeldes on ka kehvemini läinud. Ta oli lihtsalt särtsu täis ja välimist ratset ei tunnetanud nii nagu oleks võinud. Aga küll me sellega veel tegeleme. :) Aega õnneks on ja kusagile kiiret pole. Ei ole mingit kindlat kuupäeva, milleks peab saama tip-top korda ja see mulle meeldib - siis ei pea kiirustama. :) Saab võtta rahulikult ja vastavalt hobuse individuaalsusele. :) Ja see mulle meeldib väga!
Aga maastikul on hobune superhea - ei karda eriti ja on tugeva närvisüsteemiga. Kuulab kenasti ja aktsepteerib ratsanikku :).
Pean nüüd minema šokolaadi pugima ;). Muidu saab veel otsa :D!
No comments:
Post a Comment