14. oktoober

On toimunud mõningad tormilised muutused. :D Nimelt mõneks ajaks peatub meie juures väga vinge täkupoiss Preester. Käitumine on tal siiani olnud eeskujulik (paremgi veel kui Robil :D) - ta pole midagi lõhkunud, on rahulik ja sõbralik. Ja väga ilus. :P Raudjas. :)

Bats sai uued sussid alla ja sibab nendega rõõmsalt ringi. Nüüd saab ta koplis jälle käia, kuna suukorv on tal peas. Näeb küll koomiline välja, aga see on kõik tema huvides. :) Jalahäda on õnneks kõvasti paranenud, hakkab vist ära minema. :)

Tõstsin ka kopli ümber, sest muru hakkas otsa saama ja Robile väga meeldib süüa (kellele hobustest ei meeldiks...). Nüüd on ka Robi vist uue koduga ära harjunud. Vähemalt teab täpselt, kus tema tuba on. Kui toon hobeseid koplist, siis võtan Batsi näppu ja Robi longib meil järgi ja läheb väikese suunamise peale otse oma tuppa. Täkupoiss kahjuks koplis ei käi, aga tundub, et ta tunneb ennast ka boksis päris koduselt.

Nii et eluke siinpool veereb kenasti, ei pea enam Robi pärast muretsema, kui Batsiga sõitma lähen, kuna teisel pool on tal praegu sõber olemas.

Tundus, et on nii palju rääkida, aga jutt tuli lühike. :D Ju siis läksid pooled asjad meelest ära. Kirjutan varsti uuesti. :)

4. oktoober

Üle pika aja sain 1. oktoober hobusele selga.
Käisin Batsiga maastikul. Leidsin metsaraja, kus pole väga ammu käinud ning mis lõppes tupikuga. Meil oli seal üsna põnev, sest et oli uus koht ja siis ei saanud kohe kuidagi rahulikult jalutada. Edasi suunusime Kabina tiirule. Korraks suutsime möödaminevaid jalakäijaid ehmatada kõrvalehüppega, sest hirmus mürisev hiidauto sõitis meist mööda. Suundusime oma regulaarsele ringile Kabinas. Tagasi tulles ma tõesti ei tea, mis ehmatas Batsi nii jubedalt, aga kui hakkasime üle tee minema, siis ta sooritas hiidhüppe ette ja kargas otse tee kõrval olevale põllule ja pani meeletut turbojooksu. Kui ma oleksin üritanud tema jalgu jälgida, siis arvatavasti poleks ma neid näinud, kuna tempo oli liiga suur. Aga õppisime maastikul ilusasti taandamise ära ja tuletasime meelde mõningaid vanemaid nõkse, mis meelest on länud. :)

2. oktoobril tegime midagi tulevase sadularuumi heaks. Nimelt lammutati sealt üks hirmus vana mold ära, mis võttis üsnagi suure osa ruumist enda alla. Nüüd on nii harjumatu veepumba juurde minna, ruumi tuli juurde. :P Ükspäev tuleb ette võtta ka suurem koristamine. Ning tahtsin tänada VÄGA VÄGA VÄGA Marlenet ja Karli, kes sellel ajal aitasid hobuseid kantseldada! :) Suured muffinid teile (kuigi need pole veel valmis :D).

3. oktoobril käisin Ihastes sõitmas. Alustasin lihtsamate harjutustega. Esialgu ta kergelt võõrastas platsi, kuid saime sellest peale üht-kaht tutvustavat ringi üle. Ta nõudis üsnagi palju tööd, kuid tulemus oli seda vägagi väärt. Nimelt saime teha normaalses tempos galoppi, ilma, et ta oleks niisama peata ringi jooksnud (ülekantud tähenduses ;) ). Ideaalsest galopist on see küll veel üsnagi kaugel, aga vähemalt oli ta enam-vähem mõistlik. Veel tuli meil välja superilus koondtraav, mille kallal olen kõvasti vaeva näinud. Eeldasin, et hopal on hea tuju. :) Kuna trennis läks üsnagi hästi, siis mõtlesin proovida hüpata üht pisikest takistust. Panin abilati ka ette ja tulime paremast jalast. Ei tea, kas see mõjus, et ta pole nii pikalt midagi hüpanud või oli lihtsalt ähmi täis, aga tema arvas, et abilatt + lattaed = okser. Ma valmistusin kenaks väikeseks põrkeks, aga tüüp lendas tohutu varuga oma 5 meetrit vähemalt ettepoole. Peale seda tulin 2 korda traavis sama harjutust. Siis tuli välja probleemitult. Tulin uuesti galopis ja ikka ta kargas mõlemast üle. Võtsime ennast igat võimalikku pidi kokku ja tulime nii nagu oleks pidanud kohe alguses. Ehk siis latt ja lattaed mõlemad eraldi. (Y) Läks hästi õnneks. :) Lõputraavi ajal olid Batsi mõtted igal pool laiali ja sundisin teda veel natuke keskenduma, et ta ennast ikka ära lõdvestaks. Siis jalutasime koju. :)