Kindlasti on hunnik asju justkui mälust kustunud, millest pidin kirjutama, sest aega on päris palju mööda läinud ning ka palju on juhtunud.
Hetkel me pole enam Ihastes vaid tagasi kodutallis. Seda juuni algusest.
Kuid pöörduks esialgu tagasi aega, kui me veel Ihastes olime.
Vahepeal me mõtlesime Batsiga koos kohe kindlapeale võistlustele minna, sest klapp oli nii hea ja muu töö ka. Saime tempo ülimõnusaks, kuna Annika sõitis mõnda aega ja hobune oli muidugimõista kohe ülimalt hea. Justkui unes! :) Saime teha ka väiksemaid hüppeid platsi peal meeletult tormamata ja tasakaal oli olemas. Kõik tundus väga kenasti sujuvat, kuid nagu alati, tuleb meil just siis midagi ette. Seekord siis üsnagi õnnetu õnnetus. Nimelt, kui Bats üks hommik sisse toodi, nägin pealelõunat, et koplis püherdades (arvatavasti püherdades) on ta jala siseküljele tekkinud haav. Mitte mingisugust longet ei tekkinud, seega olin rõõmus, et vast on siis pindmine vigastus. Käisin veel 2 päeva ilma mingisuguse mureta trennis, kuigi igaks juhuks tegin trenne kergelt. Siis tulid vahele 1-2 puhkepäeva ja varahommikul sain tallist kõne, et hobusega pole kõik korras. Muidugi olin jube paanikas ja kebisin kiiruga kohale. Vaatepilt oli lausa õõvastav. Ma pole elu sees näinud, et ühe hobuse jalg saaks rohkem paistes olla. See on üliveider, kui paiste oli jalg läinud üleöö, sest tallinaine ütles, et eile õhtul oli kõik veel täiesti korras olnud. Arvatavasti oli mustus sisse läinud ja seal oma tööd teinud. Hobu ei suutnud isegi mitte ühte sammukest astuda. Kui ta tahtis end keerata, siis oli ta ümber oma jala telje justkui sirkel. Helistasin arstile ja saime endale viieks päevaks lihasesüstid ning natuke muud rohtu ka. Alguses käsi värises hirmsasti, sest ma pole ju kunagi varem ise süsti teinud. Aga samas väga põnev uus kogemus! :O) Esimese näitas arst ette, kuidas teha, järgmiseks palusin abi veel tallist targalt ja lahkelt inimeselt (kasutades tema headust täielikult ära) ning ülejäänud tegin ise. Lõpus sai asi juba natuke isegi käppa, kuigi kui oleks tahtnud perfektset tulemust, siis oleks läinud sinna veel paar päevakest. Aga jalg paranes iga päevaga. Juba peale esimest süsti, järgmine päev, oli ta meister kõmpija ja kui jalg ei oleks paks olnud, siis poleks arvanudki, et midagi lahti on. Hakkasime jalutamas käima varsti ning üsna ruttu kadus ka paistetus. Järgi on jäänud vaid väike arm ning siiani pole see teda kohe üldse seganud. :) Väga hea, et enne seda janti said kabjad ära tehtud, sest muidu poleks saanud neid vahepeal puutuda, kuna jalaandmine oli siiski kergelt raskendatud, just esimesel kahel päeval. Aga Batsil on ülikiire kabjakasv, nagu ma tähele olen pannud. Ei tea isegi millest... Paar kuud tagasi oli tal kabjaseina ülevalt tekkinud mingi veider lõhe, kuid nüüdseks on see täielikult välja kasvanud. Tundub, et sepa aeg üle kahe kuu jääb liiga pikaks, sest kabjad kasvavad ikka meeletul kiirusel. Vähemalt see on positiivne, et kui mingi jama tekiks kabjale (no näiteks kasvõi uus lõhe vms), siis saaks sellest ruttu üle. Ja nii, kui me jalajamast läbi saime, tuligi kuu lõpp ja uus kolimine tagasi kodutalli. Mul on ülimalt hea meel, et Bats suudab mõnda aega üksi olla, see on väga positiivne. Ta ei lähe üldse närvi ja on väga tubli ning julge. Tänu tema kannatlikkusele saimegi ära oodata enda tallikaaslased Dzurano ja Marlene. Mul on hirmus hea meel, et talli sattusid just nemad. Mitte mingit muret pole olnud ja kõik klapib suurepäraselt. Jällegi nagu unes! :D Poleks osanud kedagi asjalikumat oodatagi. :)
Kuid sõitmise poolest pole midagi rohkemat kirjutada, kuna peale Batsi jalahäda pole ma ise sõitma jõudnud. Koolilõpu pärast ja hunnik muid asju on seda jälle edasi lükanud. Üritame nüüd suvel meid mõlemaid kätte võtta, sest suvi on tõesti ainuke aeg, kus saab natuke hinge tõmmata. Küll see koolielu on tehtud ikka jubedaks õpilaste jaoks...
Mis on veel väga põnev, siis proovisime mõlemad Batsiga ühe korra vedelmelassi. Maitse tundus väga põnev ja kuna Bats tundub olevat suhteliselt kõigesööja, siis ilmselgelt meeldis see talle ka. :) Tuleb vist muretseda endalegi natuke seda.
Ja seda ka,et Dzuranol on ÜLILAHE (!!!!!) sadul. !!!!!!!!! :D Tõsiselt ilus ja peen... Mmmm.. :D
