Hirmus kaua pole kirjutanud. Küll on jäänud aega väheseks ja küll pole olnud inspiratsiooni kirjutamiseks. :D Nüüd võtsin ennast kokku ja panen mõned read jälle kirja.
Vahepealsetest muutustest siis nii palju, et Preester kolis ära. Loodan, et tal on suurepärane hea kodu, sest see hobu on tõesti üks suure hingega loom. Ta jäi väga südamesse ja soovin talle kõike paremat. :)
Vahepeal hakkas Bats uuesti pead kallutama ja paanikas võtsin telefonitoru otsa ka arsti. Täna käis arstionu hobut üle kaemas ja nägi, et Batsil on uued hambad tulemas. Õnneks midagi hullu lahti pole. Ussirohud sai ka antud.
Robil tehti täna hambad ära ja ta oli väga uimane ja tuigerdas ringi. Kui ma tal pärast tekki kohendasin, siis toetus mulle raskelt peale. Ma kartsin, et ta kohe kukub ümber ja jääb hambad irevil põõnama. Seekord jäi siiski püsti. Aga nii väikene pole ta veel varem olnud, tõmbus kohe kokku kuidagi. :D
Jätkuvalt olen ülimalt tänulik oma vanematele, kes on mind nii palju aidanud!
Ja muidugi on ülimalt hea meel, et mul on Bats. Ta on kohe selline mõnus maandaja, kes saab kohe aru, kui mingi mure on. (Kusjuures ma avastasin, et ta oskab seljamassaaži teha oma mokaga :D) Vinge vend!
