25. september

Minu rõõmuks on Bats muutunud heatujulisemaks, kui varem. On aru saanud, et isegi siis, kui tallis on ka teine hobune (poni), ei unusta ma teda ära.

Vahepeal murdis Robi ennast koplist välja, sest ta jäi pooleks tunniks üksi õue, aga tänu Primi omanikule ja teistele kahele neiule saime poni kätte. Nimelt oli Primi vist kusagile jalutamas, kui ta leidis Robi nende poole kappamas ja hakkas teda arvatavasti jälgede järgi meie juurde tagasi tooma. Poolele teel saime kokku. Õnneks saime poni tervelt kätte, kuid pool koplit oli ta endaga kaasa haaranud. Hakkas siis pihta kopli taastamine.

Täna käisin üle paganama pika aja sõitmas. Varem polnud lihtsalt võimalik, sest põdesin erinevaid haigusi :D (sellised nõmedused nagu nohu, köha, üleväsimus jm kergemat sorti asjad, mis on lihtsalt kohutavalt vastikud). Bats oli rõõmus ja minule tekkis ka hinge selline soe tunne, et lõpuks siis saime jälle liikuma. Käisime Kabinas ja, oh üllatust, me ei karda enam autosid! Peast oli küll veidike kange, aga see on lubatud, kui põhimõtteliselt nädal aega pole sõitnud. Ja küll me selle ära parandame. :)
Oli väike hirm selle üle, et Robi jääb selleks ajaks täitsa üksi, aga ei olnud tal häda mitte kui midagi, kui me tagasi jõudsime. :) Tubli poni :D.

Kahjuks pole ristikulööve Batsi veel täielikult maha jätnud.

18. september

Üle pika aja taas üks postitus.
Bats pole saanud käia koplis juba mõnda aega, kuna tal tekkis ristikulööve. Arvatavasti sellest, et kuna ta käis koplis, kus oli kenasti ristikut ning ka õhtul sai ette natuke värsket muru koos kuiva heinaga. Õnneks tundub, et see hakkab taanduma, kuid värske peale teda niipea lasta ei saa. Meie rõõmuks see mingit longet ei põhjusta, aga sellegipoolest lasen tal rohkem puhata, nii igaks juhuks. Kuid nii palju, kui olen temaga koos sõitnud, on ta näidanud ennast heast küljest. Mõned päevad tagasi tuli meil isegi mõned sammud ilusat koondgaloppi, aga see nõuab rohkem tööd, mida hetkel ma temalt nõuda ei julge. :) Ei ole kiiret ka kusagile. Aga Emajõge ta kardab, ei julge lähemale minna. Ega ma sellega pole väga tegelenudki, nüüd hakkavad ilmad ka üha jahedamaks muutuma. Eks tuleval aastal saa proovida. :)

Vahepeal sai Bats endale uue pisikese sõbra - Robi. Ta elab nüüd mõnda aega Batsi kõrvalboksis. Loodan, et neist saavad ikka head sõbrad, hoolimata sellest, et Robi suutis öösel Batsi boksi üle ujutada ja täna Bats kättemaksuks teda terroriseeris.
Robi on temperamentsem, kui Bats - seda on näha tema käitumisest. Ta traavib rohkem ringi, samal ajal, kui Bats suvatseb võtta 2 kiiremat sammu. See on tõenäoliselt sellest, et Robil on araablase verd sees. :) Aga ilus on ta küll... :P

Täna külastas meid ka Eku, kes pakkus Robile samal ajal seltsi, kui nad koplis olid. Bats ei tohi ju veel rohelist saada...

7. september

Pidin küll hobusega viiendal jalutama minema, kuid aja keerulise kulgemise tõttu juhtus see alles 7. septembril ehk siis täna. ;) Aga see oli taaskord väga hea vaheldus.
Jalad on poisil korras. Olen tal ka kapju mitmeid kordi päevas üle kaenud ja probleeme ei paista õnneks olevat. :) Tundus olevat siiski selline pisem haavake.
Läksime täna Kabinasse ning seekord ei valmistanud meile muret ei kraavid ega ka tagant tulevad autod. Autod, mis eest tulid, tundusid küll veidike hirmsad. Täna oli ka selline õnnis päev, kui julgesin esimest korda temaga maastikul galoppi proovida - õõvastavalt hea. Ma kartsin, et äkki võib ta muutuda kergelt kontrollimatuks, kuid seda meie rõõmuks ei juhtunud. Sain tunda tõelist galoppi, mida varem olen kogenud vaid korra, aga mitte Batsil. Hõivasime lageda põllu ja alustasin traaviga. Mõne aja pärast tõusime galopile ja vuhisesime üle põldude. See oli nagu unenäos, niivõrd hea tunne lihtsalt. Ei olnud üldse külm, pigem kergelt palav, aga tänu kiirusele, mis galopiga ilmselgelt kaasneb (;D), puhus karge jahutav tuul näkku. Iga samm, mida Bats võttis muutus üha pikemaks ja lõpus võis ta ühe sammu pikkuseks olla mitmeid ja mitmeid meetreid. Tundus, et ka tema nautis seda, et saab lihtsalt joosta, joosta, joosta...

4. september

Viimasest postitusest on natuke pikem vahe jäänud, aga lihtsalt pole olnud hetke, et asjade kulgu kirja panna.
Viimane trenn, mis Bats sai, oli 26. augustil. Kuna tal olid suu nurgad katki, siis ei kiusanud ma teda 2 päeva. Lasin suul paraneda ja hakkasin otsima suulisekumme, mille ma õnneks ka leidsin. ;)
Kolmandal päeval hakkasin juba trenni minema, kui avastasin, et hobuke lonkab. Siis nägin, et tal oli kabja sisemine piire katki. Helistasin oma hädas Siibojale, keda ma muidugi esimesel korral kätte ei saanud, kuid peale mõningat proovimist sain mure räägitud. Soovitas haava ära pesta ja kui pole sügav haav, siis rohtu peale panna. Kui on sügav haav, siis tuleb õmmelda.. :O. Õnneks meil piirdus asi esimese variandiga ja mingeid õmblusi polnud tarvis. Tundub, et üsnagi pindmine vigastus õnneks, seega ei midagi hullu. Arvan, et ta astus koplis enda rauaga teisele jalale (äkki ehmatas?), sest see oleks kõige loogilisem variant teistest, mida olen mõelnud. Järgmisel ja ülejärgmisel päeval ma teda koplisse ei lasnud, et ta ei jookseks. Peale paari päeva ootamist läksin poisiga jalutama ja proovisin käe kõrval kerget traavi. Tundus olevat täiesti tip-top. Ka täna, kui ta koplisse lasin, pani traaviga ringi ja ei olnud tal õnneks häda enam midagi. Eks homme saab näha, kuidas tal on, sest siis äkki lähen temaga veidike jalutama. :)