Minu rõõmuks on Bats muutunud heatujulisemaks, kui varem. On aru saanud, et isegi siis, kui tallis on ka teine hobune (poni), ei unusta ma teda ära.
Vahepeal murdis Robi ennast koplist välja, sest ta jäi pooleks tunniks üksi õue, aga tänu Primi omanikule ja teistele kahele neiule saime poni kätte. Nimelt oli Primi vist kusagile jalutamas, kui ta leidis Robi nende poole kappamas ja hakkas teda arvatavasti jälgede järgi meie juurde tagasi tooma. Poolele teel saime kokku. Õnneks saime poni tervelt kätte, kuid pool koplit oli ta endaga kaasa haaranud. Hakkas siis pihta kopli taastamine.
Täna käisin üle paganama pika aja sõitmas. Varem polnud lihtsalt võimalik, sest põdesin erinevaid haigusi :D (sellised nõmedused nagu nohu, köha, üleväsimus jm kergemat sorti asjad, mis on lihtsalt kohutavalt vastikud). Bats oli rõõmus ja minule tekkis ka hinge selline soe tunne, et lõpuks siis saime jälle liikuma. Käisime Kabinas ja, oh üllatust, me ei karda enam autosid! Peast oli küll veidike kange, aga see on lubatud, kui põhimõtteliselt nädal aega pole sõitnud. Ja küll me selle ära parandame. :)
Oli väike hirm selle üle, et Robi jääb selleks ajaks täitsa üksi, aga ei olnud tal häda mitte kui midagi, kui me tagasi jõudsime. :) Tubli poni :D.
Kahjuks pole ristikulööve Batsi veel täielikult maha jätnud.
No comments:
Post a Comment