Oleme endiselt Ihastes.
Batsil jälle uued kingad jalas ning ma olen märganud, et tema kabjad on lõpuks ometi natuke suurema pindalaga, mis rõõmustab mind väga-väga! Kõik tänu meie sepale, kes on teinud vaid head tööd.
Vahepeal olen teinud vaid 2 hüppetrenni kokku - ühe korralikuma (kus maksimaalseks üksiktakistuse kõrguseks jäi ~80-90 cm :D) ning ühe mõne takistuselisega hüppeka. Hüpata meile mõlemale väga meeldib, eriti Batsile, kes läheb nii särtsu täis, kui vaid takistust talle näidata, kuid oleme hetkel nn "niisama-sõitmise-rütmis". Ei ole olnud sobivat hetke hakata hüppamisele rohkem tähelepanu pöörama, sest vahepeal oli Batsil jalg haige. Nii paistes hobujalaga pole küll varem kokku puutunud, aga mida panin tähele, et poiss ei lonkanud õnneks mitte kordagi. Isegi ei hoidnud oma koiba. Kui jalutama läksime, siis algul oli kange, aga mõne aja möödudes läks samm pikaks ja lõdvestunuks. Seega liikumine mõjus suurepäraselt ning ka rohud aitasid hästi kaasa. Ning ka külmendamine.
Suksu on väga mõnus ja rõõmsameele suhtleja. Ning väga temperamentne :D, kuid me loeme selle positiivseks küljeks.
Lisaks käib tal pidev karvavahetus. Võiks öelda juba, et see kestab mitu kuud, vahel hullemini, vahel natuke halastab mulle. Aga tundub, et lõppu sellel ei tule :D. Aga eks me ootame.
No comments:
Post a Comment