Friday, August 5, 2011

5. august

Kui see suur kuumalaine üle käis, siis me trenni ei teinud praktiliselt üldse. Nii hobusel kui ka endal oleks olnud väga raske.
Kuid 4-5 päeva tagasi alustasime uuesti. Esimene trenn oli kõige raskem, mis mul temaga üldse siiani on olnud. Ka sel ajal, kui me Ihastes olime, polnud meil nii rasket trenni. Kui tavaliselt on meie trennid pikkusega ~30 kuni ~45 minutit, siis seekord tegime ~1,5 tundi meeldetuletuslikku trenni. Ta oli täieslikult ära unustanud põlvele reageerimise ning alustasime põhimõtteliselt nullist. Trenn koosnes küll põhiliselt sammust, veidi oli ka traavi kuid galoppi kokku ei tulnud vist kahte ringigi. Pole ju mõtet minna üle raskematele allüüridele, kui lihtsamadki on ligadi-logadi. Kuid trenni lõpuks olime me mõlemad täiesti läbi, higised raskest tööst ja väsinud. Järgmine päev läksime uuesti trenni ning asjad olid kõvasti paremad. Saime trenni rohkem sisse kaasata traaviosa, kuid jätsin palju sammu ikkagi sisse. Eriti tegelesime eelmises trennis taasõpitud poolpeatustega. Galopiosa oli minimaalne. Kuid tänu eelmisele trennile avastasin, et Batsu saab kenasti aru, kuidas sammus küljendada. Muidugi ei proovinud ma seda traavis ja veelgi vähem galopis, kuid olen selle üle väga rõõmus, et sammuski on edasiminekut näha :). Järgmise päeva lasin Batsil puhata, aga poleks pidanud, sest päev pärast seda jäin haigeks ja poiss sai 2 päeva järjest lebotada. Kuid pole hullu, küll me järje peale saame. Täna otsustasime korde kasuks, kuna seda pole kahjuks üliammu harrastanud. Ilmselgelt oleks seda olnud ka varem vaja. Iseenesest oli poiss enam-vähem, aga meel oli tal täna veidi nüri (selline ta tavaliselt pole :D). Võib-olla oli asi kuumas ilmas, sest me trennitasime ju ka kõige palavamal hetkel (kusagil kaheteistkümne aegu), kuid võib-olla oli asi kahes puhkepäevas. Igaljuhul üritame ikka asjad hästi korda saada. :)

Nüüd olen teinud endale ülesandeks, et enne igat trenni sõnastan endale seekordse eesmärgi. Ja annan endast kõik, et saaks selle ka täide viia. Siiani on see ka minu suurimaks rõõmuks õnnestunud .

No comments:

Post a Comment